See nädal või kaks peaksid olema parimad ajad su elus, läheksid koju, puhanud inimesena ja alustaksid oma igapäevast ja rutiinset elu palju parema tujuga. Kuid pikemas perspektiivis, kas see tõesti teebki su õnnelikuks ? Kas õnn peitub vaid päevitunud kehas, läägetes kokteilides, higises diskosaalis? See võib su teha õnnelikuks nendel hetkedel. Samas mõjub ka hiljem nende mälestuste meenutamine positiivselt, aga inimene ei lepi vaid mälestustega. Me tahaks seda uuesti läbi kogeda ja veel paremini ja veel midagi uut sinna lisades. Veel hakkame neid mälestusi taga igatsema, me tahaks neid uuesti läbi kogeda. Me aju mängib ühte stseeni õhtust õhtusse enne magamajäämist ja sooviks üle kõige, et see vaid korduks. See ju jällegi ei tee meid õnnelikuks, vaid tekitab meis tunde nagu oleks midagi puudu. MÄLESTUS ON HEA, KUI TA ON MÄLESTUS, MITTE IGATSUS !
Paljud inimesed võtaksid oma lennupiletid Bora Bora saartele, Kariibidele, Maldiividele, Austraaliasse või kusagile, kus nad ei peaks tegelema oma igapäevase eluga. Nad lebaksid terved päevad kuumal rannaliival, nautides hõõgavat päikesekera, kuulaksid kuidas helesinine vesi kohiseb ja lained murduvad, lürbiksid oma topless barmani poolt tehtud kokteile, pidutseksid varajaste hommikutundideni ja tutvuksid huvitavate ja ennenägematute kohtade ja inimestega. Kas see ei kõla mitte ahvatlevana? Täpselt nagu filmis või reklaamikataloogis. Paks, veel värske trüki järgi haisev ajakiri, kus on kõikide suurepäraste randade ja puhkuskuurortite sooduspakkumised. Sa imetled sealseid pilte, tahaksid olla nende inimeste asemel, tahaksid elada sama head elu, olla sama õnnelik. Ilma pikema mõtlemiseta lähed ka sina reisibüroosse ja palud endale ühed odavad piletid soojale maale. Reisipakkuja on õnnelik, et ta suutis luua järjekordse illusiooni ja väidetavalt, teeb ta su nüüd õnnelikuks, vähemalt nii oli ju reklaamis kirjas.
