Ma tahaks osta üheotsa pileti. Tekivad järjekordsed küsimused: kuhu? kust ma selleks raha saan ? mis saab siis kui ma ei saa seal hakkama ? äkki pole mul tagasisõiduks raha ? kas ma saan jätta lihstalt oma praeguse elu ? kauaks ma lähen ? Ja neid küsimusi on miljoneid. 

       Esimese neist lahendaks ma niimoodi: suur maakaart seinale ja mängida ühte lapsepõlve lemmikmängu-pimesikku. Just, siduda silmad kinni, keerutada end hästi palju ja siis kui on juba raske aru saada kuspool on maa ja taevas, sirutaks ma käe ette, nimetissõrme välja ja ainult saatus otsustaks riigi ja koha kuhu ma selle pileti ostan. 
       Järgmiseks probleemiks on raha. Kust ma selle välja võlun? Vanemad mulle selliseks lolluseks ei kavatsegi raha anda. Ma ei usu üldse, et nad sellise mõttegagi nõus oleksid. Aga see ei saa olla takistuseks.